Majakorgik

Kuidas ära tunda majakorgikut?

• kriitvalged seeneniidistikud
• valged ja väikeste pooridega viljakehad

Majakorgiku (Amyloporia sinuosa syn. Antrodia sinuosa) viljakeha on noorelt valge, siis kreemikas, vanalt hallikas-vaiguvärvi.  Torukeste pind on kare, poorid algul nurgelised, hiljem labürintjad ja ebakorrapärased. Looduses tehtud pilte majakorgiku viljakehadest leiab Eesti eElurikkuse kodulehelt. Majakorgikut võib hoonetest  leida kaunis sagedasti, harvamatel juhtudel esineb vatjas kiudpoorikut (A. gossypium, vt Foto 1), kollakas korgikut (A. xantha, vt Foto 2) ja kuusekorgikut (A. serialis).  Ilma seene viljakehadeta on nende liikide eristamine väga keeruline. Kõigi nimetatud seeneliikide seeneniidistik- ja nöörid on valged või valkjad.

Üldiselt eelistavad kõik eelnimetatud liigid kasvamiseks kõrgemaid temperatuure ja puidu niiskust, kui majavamm. Eelistatud kasvukeskkonna temperatuurid jäävad vahemikku 22,5–31°C ja puidu niiskus 35-55%. Erinevalt majavammist on nende seente leviku ulatused ainult niiskuskahjustuste piirides, mistõttu võivad kahjustused olla väiksed ja lokaalsed. Need seened ei levi märjalt puidult kuivadele puitmaterjalidele, nagu majavamm. Samas võivad areneda ka kivipindadele.

Eelnimetatud seentele sarnaneb puidu-kiudpoorik (Fibroporia vaillantii, vt Foto 3).  Puidu-kiudpooriku viljakehad on samuti valged ning pooridega. Iseloomulikuks tunnuseks on viljakehade servas olevad risomorfid. Seeneniidistik on võrkjas ning sitke, sageli kruusa või kõdupuidu tükkide vahel.

Kiudpooriku perekonna liikidest on hoonetest leitud lisaks veel Fibroporia pseudorennyi (vt Foto 4), mis on väga lähedalt sugulane vatjas kiudpoorikule (Fibroporia gossypium, vt Fotod 5-6). Viimast võib samuti hoonetest leida.