Seente mikroskopeerimine

Vaata lühikest videoklippi kuidas seeni laboris mikroskopeeritakse.

Üleeuroopaline uuring näitab, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa viletsamad

Euroopa Parlamendi tellitud analüüs võttis aluseks Euroopa elukvaliteedi uuringute (EQLS) andmebaasi, kust saadi alusandmed elamute ja neis elavate inimeste arvu kohta.

Kuigi üle Euroopa on olukord viimastel aastatel veidi paranenud, puudutavad kütte-, soojustus- ja ehitiste struktuuri ning ruumipuuduse probleemid endiselt märkimisväärselt suurt osa Euroopa Liidu (EL) elanikkonnast.

12% EL-i elanikest tunnistas uuringus, et nende eluruumides on niiskust või lekkeid, ja 9% elas majapidamises, mille akendes, ustes või põrandas oli mädanikku. Eestis on mingit laadi konstruktsiooni-probleeme veidi üle 40% elumajades. Niiskuse probleeme ilmnes Eestis 19,1% ja mädanikuprobleemi 22,4% eluruumide puhul.

Loe lähemalt Eesti Päevalehest või algraportist.

Kuidas märgata võimalikke hallitusseente kahjustusi ostetavas korteris ning millele tuleb veel tähelepanu pöörata?

Kortereid vaatamas käies ja lõplikku valikut tehes ei tohi tunda valehäbi ja ei ole valesid küsimusi. Palju halvem on hiljem tõdeda, et mõni oluline detail on jäänud märkamata.

Jätka lugemist

Tähelepanekud ehitusmükoloogias – nii majavammi kui ka hallitusseente kohta

Inimene veedab suurema osa oma igapäevasest ajast hoonetes, mistõttu on nende korrasolek väga oluline. Tuleb meeles pidada, et hooned vajavad pidevat hooldamist ja aeg-ajalt ka suuremaid remonttöid, vastasel juhul võivad tekkida probleemid niiskusega ja seejärel seentega.

Seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ja elanikele uurib seeneteaduse eriharu – ehitusmükoloogia. Siinkohal toob Majaseen OÜ juht Jane Oja välja meeldetuletuseks mõned põhitõed sellest valdkonnast.

Jätka lugemist

Kuidas säilitada vana maamaja?

Maja hea seisukord tagatakse maja pideva asjakohase hooldusega. Kõige suuremat kahju teeb tavaliselt ikkagi niiskus, kuna tal on võime väiksemastki praost sisse tungida ja oma võimuala hoomamatult laiendada. Niiskus on omakorda väga tarvilik igasuguste kahjulike elusorganismide arenemiseks ja paljunemiseks ning väga mitmekülgsete bioloogiliste kahjustuste tekitamiseks.

Niisiis on maja kõige tõhusam hooldusvõte niiskuse eemalhoidmine majast, et välistada kõik need situatsioonid, mis võimaldavad niiskusel imbuda sinna, kus ta olema ei peaks. Avatud akna- ja ukseavad, katkine katus, puuduvad harja- ja otsalauad, katkised või ummistunud vihmaveetorud, praod või väljavajunud kivid soklis ja vundamendis, lillepeenrad akna all, kõrghaljastus hoonete vahetus läheduses, pinnase vajumine ja maja poole suunatud kalded vundamendi ääres või vihmaveetoru all – kõik need on sellised tegurid, mis koguvad ja hoiavad niiskust maja konstruktsioonidel tekitades seal aja jooksul tõsiseid kahjustusi.

Loe edasi Delfi.ee-st

Majavammi sõsarliik metsvamm

10.-16. septembril Käärikul toimunud Põhjamaade mükoloogide kongressil koguti Lõuna-Eesti metsast kaasa majavammi sõsarliik metsvamm (Serpula himantioides; vt allolev foto). Nimetatud liiki võib üsna harva leida nii hoonetest kui ka Eesti metsadest.

metsvamm

Hallitusseened raamatutel, dokumentidel ja teistel paberist materjalidel.

Kas paber kannatab kõike? Hoia raamatuid niiskuse eest.

Paber kui kirjutus- ja pakkematerjal pole siiani veel täielikult alla jäänud infotehnoloogiale. Sajandeid on sellele materjalile talletatud nii olulist informatsiooni kui ka hindamatuid kunstitöid, mida nüüd säilitatakse kas arhiivides, muuseumites või raamatukogudes. Kindlasti leidub ka igas kodus mõni vana dokument, raamat, foto või kiri, mida soovitakse säilitada ja hoida kasutatavana võimalikult pikka aega.

Jätka lugemist

Eesti esimene seenekoer otsib majavammi

Kas esimest korda Eestis majaseente leidmiseks treenitav koer võib olla tähtis tulevikutrend? Asjatundjad on siiski kahtleval seisukohal.

Justkui tuulispask tuiskab neljajalgne mükoloog majja, nina õieli. Tema olekust on näha pöörast enesetõestamise tahet. Sahh, üle uksepiida, otse põrandale kukkunud kapi taha viib küünte krabinal ta tee. Nina muudkui nuhutab.

Korraga kangestub kutsa nagu raidkuju. Käpp jääb õhku justkui selleks, et kohe-kohe kraapima hakata. Tõesti, Eesti ainus mükokoer nimega Mykoloog seisab täpselt õiges paigas. Just seal tema juures põrandalaudade küljes on kohutavalt koleda ja ohtliku seene majavammi kolle. Leitud!

Loe edasi Maalehest.

Tartu Ülikooli mükoloog, professor Urmas Kõljalg räägib kasulikest ja kahjulikest hallitustest.

osoon

Vaata Osooni saatest (23.02.2015) ETV koduleheküljelt.

Iga seen ei ole majavamm

Puidu seenkahjustuste puhul on kõige olulisem teha kindlaks kahjustust põhjustav seeneliik.

Iga seen, mis hoone puitkonstruktsioonil kasvab, ei pruugi olla see kõige ohtlikum ja laastavam – majavamm. Kui tegemist on mõne teise seenega, siis kahjustuste likvideerimine on märksa lihtsam ja odavam.

Jätka lugemist

© 2024 Majaseen OÜ

Üles ↑