Hallitusseened äsja ostetud korteris

Mida teha, kui sa leiad äsja ostetud korterist hallitusseente kahjustused?

TM Kodu & Ehituse juunikuu numbris räägitakse hallitusseente esinemisest ehitistes. Soetatud kinnisvaral varjatult leiduvaid hallitusseeni võib pidada sama suureks probleemiks nagu majavammi, sest hallitusseened võivad halvasti mõjuda elanike tervisele (silmade vesisus, naha- ja hingamisteede ärritus). Eriti tundlikud on hallitusseente suhtes lapsed, vanurid, krooniliste haigustega inimesed ning rasedad.

Hallitusseente probleemide puhul või nende kahtluse korral on vajalik vastava eriala spetsialisti hinnang kahjustuse sisu, ulatuse ja hallitusseente ja nende eoste kõrvaldamise soovituste osas.

Lugu hallitusseentest korteris TM Kodu & Ehituse juunikuu numbris

 

Hallitus vineeril ja puitlaastplaadil

Mikroskoobi pildid hallitavast vineerist ja puitplaastplaadist näitavad ilmekalt, et nende materjalide pinnad ei ole siledad ning hallitusseened kasvavad kõikvõimalikes pragudes. Seega on vineeri ja puitplaastplaadi puhastamine hallitusseentest võimatu missioon ja oluliselt mõistlikum oleks need välja vahetada.

Mikroskoobi pilt hallitusest vineeril (foto: J. Oja)

Mikroskoobi pilt hallitusest puitlaastplaadil (foto: J. Oja)

Majavamm paneb proovile kinnisvara ostjad ja müüjad

Värskest Kodus.ee saab lugeda lugu sellest, mis võib juhtuda siis, kui äsjaostetud hoonest leitakse majavamm.

Majavamm paneb proovile kinnisvara ostjad ja müüjad

Kodude varjatud külg: hallitused, bakterid, tolmulestad jne

Postimees avaldas loo meie kodude mikromaailmast, mida me ise adume siis, kui tervisega miskit lahti: kas midagi sügeleb või ajab aevastama. Veebilink siin: https://teadus.postimees.ee/7446019/teadlased-avastasid-toelised-kodukaijad-neid-on-miljoneid

Kodutolmus esinevad tolmulest (A), hallitusseened (B ja C) ning õietolmu terad (D)

Hallitus – nähtamatu oht

Tervis Pluss avaldas loo hallitusseentest. Mis liiki hallitusseeni kodudes esineb, millised neist on kõige ohtlikumad? Milliseid haigusseisundeid hallitus põhjustab? Kuidas hallitusseenest vabaneda ning edaspidi hoiduda?

Hallitusest eluruumis annavad märku mustad, rohekad või kollased täpid või laigud. Ohumärk on ka kopituslõhn. „Hallitusseente areng kasvukeskkonnaks sobivates tingimustes võib olla väga kiire ja vaid mõne päevaga valmib tuhandeid eoseid, mis vabanevad ümbritsevasse õhku,” sõnab mükoloog Jane Oja.

Loe lähemalt siit.

Mardikakahjustuste monitooring

Juunikuu alguses sai alustatud Peeter I maja / House of Peter the Great / Дом-музей Петра I üks huvitav monitooring, sest Linnamuuseumi konservaatorid ja muinsuskaitsjad olid leidnud hoone puitkonstruktsioonides tegutsemas puidust toituvad putukad.

Iga vana hoone puitpindadelt võib leida augukesi, mis viitavad puidu sees tegutsevatele või kunagi tegutsenud mardikatele. Meie piirkonnas on puithoonetes kõige ohtlikumad kahjustajad toonesepad. Nad eelistavad toiduks puitu, mis on seisnud aastaid või isegi aastakümneid. Eesti keeles kasutatakse tooneseplaste puhul sageli rahvapäraseid termineid nagu puukoid, puutõugud ning tiksutajad. Viimane nendest viitab mardikate poolt tekitatud helile, mida on inimesed nimetanud ka “surmakellaks”, tegelikult on see aga hoopis kutse pulmapeole. Lisaks on suured kahjurid puithoonetes ka erinevad siklased ja kärsaklased. Kõige paremini on nendest tuntud majasikk, kes on Eestis levinud läänerannikul ja saartel ning kelle vastsed on putukate seas ühed suurema isuga puusööjad, mistõttu võivad tagajärjed olla hoone jaoks laastavad. Mardikad elavad meelsamini maltspuidus (puutüve välimises osas) ja väldivad lülipuitu (sisemist osa), mistõttu tuleks majade põhikonstruktsioonid ehitada kvaliteetsest materjalist.

Järgmisest nädalast peaks hoonesse üles saama ka teavitusplakatid kolmes erinevas keeles.

Hallitusrisk keldris

Veebruarikuu TM Kodu ja Ehituse numbrist leiab kommentaari seenkahjustuste riskidest keldrites. Siinkohal on avaldatud tekstist vaid pildina, kuid algsed ajakirjaniku küsimused ja nendele vastused olid järgmised:

Milliseid materjale tuleks keldris panipaiga loomiseks kasutada (kappide, riiulite vms näol), et ei tekiks probleeme hallituse, niiskuse ja muude sarnaste probleemidega? Mida võiks keldris hoiustada ja mida ei tasuks seal hoida, et vältida hallitus- ja muid probleeme?

JO: Keldrites on üldiselt kõrgem õhuniiskus ning sageli on probleemiks hooajaline liigvesi. Hallitusseente kasvamiseks on kõige sobilikum keskkond, kus suhteline õhuniiskus on 75-100% ning materjalid või pinnad, mis on olnud 48-72 tundi jätkuvalt märjad (temperatuur üle 5°C). Seetõttu on keldris soovitav kindlasti mitte kasutada puidust kappe, riiuleid ja eelkõige ei ole soovitav selliste mööbliesemete kontakt kivipõrandaga või pinnasega. Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidud uuringus selgus, et piisab ainult pindmisest niiskumisest, et puidupõhised plaadid (nt vineerid, OSB, puitlaastplaat jne.) kaotaksid oma algupärase kvaliteedi ning hakkaksid hallitama. Nimetatud uuringust on pikemalt kirjutanud Hele Järv ja Urve Kallavus 2013. aasta ajakirjas Ehitaja. Seega on ka puitkiudplaadist mööbel heaks materjaliks hallitusseente vohamisel keldriruumides. Teiseks ei ole soovitav keldris ladustada kipsplaate või siis katta keldriseinu kipsplaatidega, sest ka see materjal on niiskudes heaks materjaliks hallitusseentele, eriti kurikuulsale „mustale hallitusele“ (ld Stachybotrys chartarum). Lisaks lähevad keldrites kiiresti hallitama papist materjalid ning riided, seetõttu võiks neid samuti mitte keldrites ladustada. Ülejäänud materjalide hoiustamisel keldrites ei ole seente osas probleemi. Üldiselt võib öelda, et hallitusseente hulk keldrites on tavaliselt ikkagi kõrgem kui meie eluruumides.

Mida tasuks lisaks keldris jälgida – temperatuuri, ventilatsiooni olemasolu, puhtuse hoidmist jne, jällegi sel samal eesmärgil, et kelder püsiks kuiv ja puhas ning seal olevad asjad ei saaks kannatada?

JO: Kindlasti tasuks veenduda keldri ventilatsiooni olemasolu ja toimimise osas või siis aeg-ajalt keldrit tuulutada. Sobiv aeg selleks on kevadel ja hilissuvel öösiti või sügisel kuivade ja tuuliste ilmadega. Suvel palavate ilmadega tuulutades muutub kelder hoopis niiskemaks. Lisaks ei ole soovitav keldritesse kuhjata tarbetuid esemeid. Soovitavalt võiks olla kõik nurgatagused kergesti ligipääsetavad, et võimalikku seenkahjustust oleks lihtne avastada. Kõige halvemal juhul võib keldrist leida levimas majavammi. Kui keldris on kasvama hakanud majavamm või on tekkinud majavammi kahtlus, siis tuleks kohale kutsuda spetsialist, kes määraks seenkahjustuse ulatuse ning tekkepõhjused. Majavammi puhul võivad kahjustuste ulatused olla ulatuslikumad kui esmalt seda näha ning seenkahjustuse täielikus ulatuses kontrolli alla saamine on esmaoluline, et vanast kahjustusest ei tekiks jälle uut kahjustust. Siinkohal tahaks veel juhtida tähelepanu asjaolule, et majavammi määramisel ei ole oluline seenelõhna olemasolu. Olen viimasel ajal mitmel korral kuulnud arvamust, et kui ei ole tunda seenelõhna, siis ei ole tegu majavammiga. Minu kogemus näitab, et seenelõhn on tuntav siis, kui kahjustunud konstruktsioonid (nt põrandad) avatakse ja seen on veel värske. Vanade majavammi kahjustuste puhul ei ole lõhn inimesele tuntav.

 

Viidatud artikkel:

Järv, H.; Kallavus, U. (2013). Märgunud puitplaadid – kiirelt tekkiv hallitus. Ehitaja, 48−50.

 

Kuidas vabaneda hallitusest keldris?

Maalehe nõuandelisast Targu Talita saab lugeda, kuidas saada lahti hallitusest, mis on keldris maad võtnud. Tasub aga tähelepanelik olla, et hallituseks ei arvata hoopis majavammi. Need kipuvad sageli segamini minema, aga hoone ehituslikust seisukohast vaadates on neil seentel väga erinevad rollid. Majavammi puhul võib arvata, et kahjustused on väga ulatuslikud ning ohtlikud maja konstruktsioonidele.

Majaseened nõuavad kiiret tegutsemist

Tänases (27.08.2020) Postimehe lisas Maa Elu ilmus lugu hallitusest ja majavammist, mis tuletab meelde, et kõigi majaseente puhul tasub tegutsema hakata esimesel võimalusel, sest seenkahjustused on märk hoone või korteri halvenenud seisukorrast. Kui kahjustustega ei tegeleta, võivad need ajas vaid laieneda.

Terve loo leiab siit.

Hallitus keldris

Naisteleht avaldas loo hallitusseentest keldrites.

Maa- või majaalune kelder on juur- ja köögiviljade hoiustamiseks tänuväärne paik. Keldrinurka ründav hallitus teeb aga meele mõruks. Kas hallitus mõjub saagile laastavalt ja kuidas tüütusest vabaneda? Vastuseid annab mükoloog ja biokahjustuste ekspert Jane Oja.

Older posts

© 2022 Majaseen OÜ

Üles ↑