Puidu seenkahjustuste puhul on kõige olulisem teha kindlaks kahjustust põhjustav seeneliik.
Iga seen, mis hoone puitkonstruktsioonil kasvab, ei pruugi olla see kõige ohtlikum ja laastavam – majavamm. Kui tegemist on mõne teise seenega, siis kahjustuste likvideerimine on märksa lihtsam ja odavam.
Majavammi kahjustused on laiaulatuslikud ja kulukad, sest kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib kiiresti. Laboritingimustes on majavammi kasvukiiruseks mõõdetud 4.0-5,1 mm/ päevas. Selleks et leida eluks vajalikku toitainet (puitu), võib majavammi seeneniidistik koloniseerida nii anorgaanilist materjale (klaasi, metalli, plastikut) kui ka läbida vundamendi mikropragusid. Kokkuvõtvalt on majavammi puhul tegemist “hoone pahaloomulise kasvajaga”. Väljaspool hooneid majavamm meie kliimas ei kasva, küll aga võib metsadest leida tema lähisugulast metsvammi, mis harvadel juhtudel esineb hoonetes, põhjustades tagasihoidlikumaid kahjustusi.
Kas majavamm võib põhjustada terviseprobleeme hoone elanikele, pole suudetud tõestada. Teisalt igasuguste võõrkehade sissehingamine suures koguses võib inimorganismi ärritada. Ainuüksi 1 cm2 suurune viljakeha võib tunnis toota kuni 360 000 seeneeost. Eosed on väga vastupidavad ning võivad levida õhuliikumiste abil teistesse hoonetesse.
Majavammi viljakeha tekkimine võib olla mõjutatud mitmest keskkonnafaktorist, sagedamini on seos kasvukeskkonna temperatuuriga. Soojemates tingimustes on seenel soodsam moodustada viljakeha kui areneda seeneniidistikuna. Majavaimu eelistab jahedamat kliimat ja optimaalne temperatuur kasvuks on 20 °C. Põhiliselt on majaseened ikkagi levinud hoonetes, kus mingil põhjusel saavad puitkonstruktsioonid pidevalt niiskust.
Loe lähemalt: Äripäeva lisa Oma Maja.
