Hallitus – nähtamatu oht

Tervis Pluss avaldas loo hallitusseentest. Mis liiki hallitusseeni kodudes esineb, millised neist on kõige ohtlikumad? Milliseid haigusseisundeid hallitus põhjustab? Kuidas hallitusseenest vabaneda ning edaspidi hoiduda?

Hallitusest eluruumis annavad märku mustad, rohekad või kollased täpid või laigud. Ohumärk on ka kopituslõhn. „Hallitusseente areng kasvukeskkonnaks sobivates tingimustes võib olla väga kiire ja vaid mõne päevaga valmib tuhandeid eoseid, mis vabanevad ümbritsevasse õhku,” sõnab mükoloog Jane Oja.

Loe lähemalt siit.

Hallitusrisk keldris

Veebruarikuu TM Kodu ja Ehituse numbrist leiab kommentaari seenkahjustuste riskidest keldrites. Siinkohal on avaldatud tekstist vaid pildina, kuid algsed ajakirjaniku küsimused ja nendele vastused olid järgmised:

Milliseid materjale tuleks keldris panipaiga loomiseks kasutada (kappide, riiulite vms näol), et ei tekiks probleeme hallituse, niiskuse ja muude sarnaste probleemidega? Mida võiks keldris hoiustada ja mida ei tasuks seal hoida, et vältida hallitus- ja muid probleeme?

JO: Keldrites on üldiselt kõrgem õhuniiskus ning sageli on probleemiks hooajaline liigvesi. Hallitusseente kasvamiseks on kõige sobilikum keskkond, kus suhteline õhuniiskus on 75-100% ning materjalid või pinnad, mis on olnud 48-72 tundi jätkuvalt märjad (temperatuur üle 5°C). Seetõttu on keldris soovitav kindlasti mitte kasutada puidust kappe, riiuleid ja eelkõige ei ole soovitav selliste mööbliesemete kontakt kivipõrandaga või pinnasega. Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidud uuringus selgus, et piisab ainult pindmisest niiskumisest, et puidupõhised plaadid (nt vineerid, OSB, puitlaastplaat jne.) kaotaksid oma algupärase kvaliteedi ning hakkaksid hallitama. Nimetatud uuringust on pikemalt kirjutanud Hele Järv ja Urve Kallavus 2013. aasta ajakirjas Ehitaja. Seega on ka puitkiudplaadist mööbel heaks materjaliks hallitusseente vohamisel keldriruumides. Teiseks ei ole soovitav keldris ladustada kipsplaate või siis katta keldriseinu kipsplaatidega, sest ka see materjal on niiskudes heaks materjaliks hallitusseentele, eriti kurikuulsale „mustale hallitusele“ (ld Stachybotrys chartarum). Lisaks lähevad keldrites kiiresti hallitama papist materjalid ning riided, seetõttu võiks neid samuti mitte keldrites ladustada. Ülejäänud materjalide hoiustamisel keldrites ei ole seente osas probleemi. Üldiselt võib öelda, et hallitusseente hulk keldrites on tavaliselt ikkagi kõrgem kui meie eluruumides.

Mida tasuks lisaks keldris jälgida – temperatuuri, ventilatsiooni olemasolu, puhtuse hoidmist jne, jällegi sel samal eesmärgil, et kelder püsiks kuiv ja puhas ning seal olevad asjad ei saaks kannatada?

JO: Kindlasti tasuks veenduda keldri ventilatsiooni olemasolu ja toimimise osas või siis aeg-ajalt keldrit tuulutada. Sobiv aeg selleks on kevadel ja hilissuvel öösiti või sügisel kuivade ja tuuliste ilmadega. Suvel palavate ilmadega tuulutades muutub kelder hoopis niiskemaks. Lisaks ei ole soovitav keldritesse kuhjata tarbetuid esemeid. Soovitavalt võiks olla kõik nurgatagused kergesti ligipääsetavad, et võimalikku seenkahjustust oleks lihtne avastada. Kõige halvemal juhul võib keldrist leida levimas majavammi. Kui keldris on kasvama hakanud majavamm või on tekkinud majavammi kahtlus, siis tuleks kohale kutsuda spetsialist, kes määraks seenkahjustuse ulatuse ning tekkepõhjused. Majavammi puhul võivad kahjustuste ulatused olla ulatuslikumad kui esmalt seda näha ning seenkahjustuse täielikus ulatuses kontrolli alla saamine on esmaoluline, et vanast kahjustusest ei tekiks jälle uut kahjustust. Siinkohal tahaks veel juhtida tähelepanu asjaolule, et majavammi määramisel ei ole oluline seenelõhna olemasolu. Olen viimasel ajal mitmel korral kuulnud arvamust, et kui ei ole tunda seenelõhna, siis ei ole tegu majavammiga. Minu kogemus näitab, et seenelõhn on tuntav siis, kui kahjustunud konstruktsioonid (nt põrandad) avatakse ja seen on veel värske. Vanade majavammi kahjustuste puhul ei ole lõhn inimesele tuntav.

 

Viidatud artikkel:

Järv, H.; Kallavus, U. (2013). Märgunud puitplaadid – kiirelt tekkiv hallitus. Ehitaja, 48−50.

 

Majaseened nõuavad kiiret tegutsemist

Tänases (27.08.2020) Postimehe lisas Maa Elu ilmus lugu hallitusest ja majavammist, mis tuletab meelde, et kõigi majaseente puhul tasub tegutsema hakata esimesel võimalusel, sest seenkahjustused on märk hoone või korteri halvenenud seisukorrast. Kui kahjustustega ei tegeleta, võivad need ajas vaid laieneda.

Terve loo leiab siit.

Hallitusseened mänguasjades

Hallitusseentega “Ringvaate” saates. Vaata saadet.

Hallitus ehitusmaterjalidel

Mitu aastat tagasi uuriti Tallinna Tehnikaülikoolis, mis võib juhtuda ehitustegevuse käigus valesti käideldud puidupõhiste plaatidega.

Mis sellest uuringust selgus?

Kõigil sellistel ehitusmaterjalidel on n-ö loomulik pinnasaaste hallitusseente poolt, mis aga märgades oludes olles või paigaldatuna võivad kordistuda, sest hallitusseened kasvavad ja paljunevad nendele soodsates tingimustes väga kiiresti. Uuringust selgus, et ka ainult pindmisest niiskumisest piisab, et puidupõhised plaadid kaotaksid oma algupärase kvaliteedi ning hakkaksid hallitama. See võib põhjustada terviseriski nii ehitajatele kui ka hilisematele hoone kasutajatele, eriti kui hoones on tasakaalustamata ventilatsioonisüsteem.

Kõik puidupõhised plaadid läksid katse jooksul hallitama. Kõige kiiremini hakkasid hallitama materjalid, mis olid tootja info põhjal uudsed ja keskkonnasäästlikud ning katse lõpuks olid veekindel puitlaastplaat ja niiskuskindlad QSB-plaadid kõige tihedamalt hallitusseentega kaetud. Seega ei ole hallitusseente eest kaitstud ka materjalid, mis on niiskus- ja veekindlad.

Uuringu autorid järeldavad töö tulemustest, et ehituse käigus on väga oluline jälgida, kuidas hoitakse puidupõhiseid plaate ning millises järjekorras ehitustöid tehakse. Antud uuringust on kirjutatud nii eesti- kui ka inglisekeelne artikkel ning need on lisatud ka siia postituse juurde huvilistele lugemiseks.

Hallitavad puidupõhised plaadid (Kallavus jt. 2017 järgi)

 

Kasutatud kirjandus:

Järv, H.; Kallavus, U. (2013). Märgunud puitplaadid – kiirelt tekkiv hallitus. Ehitaja, 48−50.

Kallavus, U.; Järv, H.; Kalamees, T.; Kurik, L. (2017). Assessment of durability of environmentally friendly wood-based panels. Energy Procedia, 132, 207-212.

Hallitusseened toidul ja eluruumides

Selgitan Eesti Looduse mainumbris, mida tuleb silmas pidada, kui toiduained hallitavad või kui eluruumis ilmneb sageli hallitust. Loe lähemalt Eesti Looduse rubriigist “Panin tähele”.

Hallitus toiduainetel ja eluruumides

Jätka lugemist

Maamaja nõustajate võrgustik

Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse eestvedamisel on loodud uus nõustajate võrgustik. Võrgustikku on koondatud üle kogu Eesti erinevad spetsialistid/meistrid, kes hariduse või töökogemuse kaudu on seotud pärandehitusega ning kelle käest saavad vana maja omanikud küsida nõustamist hoone taastamisel või säilitamisel. Loe lähemalt maamaja.eu ning kindlasti tutvu lisamaterjalidega. Seenkahjustusi käsitlevaid materjale leiab linkide alt restaureerimisalased artiklid ajakirjast Maakodu, artiklid Äripäeva lisalehest Oma Maja ning Muinsuskaitseameti restaureerimisalased infomaterjalid.

 

Ainulaadne hoone rekonstrueerimine meie regioonis

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) renoveerib vana ühiselamu liginullenergiahooneks, kasutades selleks tehases eelvalmistatud moodulpaneele. Lisaks on TTÜ’l plaanis läbi viia antud hoones rida uuringuid, sh hoone sisekliima ja energiatõhususe hindamised. Antud  hoonest saab prototüüp kõigile samasugustele (vähem kui 50 aastastele) kortermajadele.  Loe ja jälgi renoveerimistöid! 

Mõõdistused termokaameraga

Saabunud külmakraadid panevad proovile hoonete soojapidavuse (vt artiklit Postimehest) ja ühes sellega hallituskahjustuste tekkimise. Termokaamerga tehtud fotod aitavad tuvastada piirkondi, kus on suuremad soojakaod ning sageli langevad need kokku kohtadega, kus esineb hallituskahjutusi.

hallitused-valispiiretel

Seente mikroskopeerimine

Vaata lühikest videoklippi kuidas seeni laboris mikroskopeeritakse.

Older posts

© 2021 Majaseen OÜ

Üles ↑