Hallitus ehitusmaterjalidel

Mitu aastat tagasi uuriti Tallinna Tehnikaülikoolis, mis võib juhtuda ehitustegevuse käigus valesti käideldud puidupõhiste plaatidega.

Mis sellest uuringust selgus?

Kõigil sellistel ehitusmaterjalidel on n-ö loomulik pinnasaaste hallitusseente poolt, mis aga märgades oludes olles või paigaldatuna võivad kordistuda, sest hallitusseened kasvavad ja paljunevad nendele soodsates tingimustes väga kiiresti. Uuringust selgus, et ka ainult pindmisest niiskumisest piisab, et puidupõhised plaadid kaotaksid oma algupärase kvaliteedi ning hakkaksid hallitama. See võib põhjustada terviseriski nii ehitajatele kui ka hilisematele hoone kasutajatele, eriti kui hoones on tasakaalustamata ventilatsioonisüsteem.

Kõik puidupõhised plaadid läksid katse jooksul hallitama. Kõige kiiremini hakkasid hallitama materjalid, mis olid tootja info põhjal uudsed ja keskkonnasäästlikud ning katse lõpuks olid veekindel puitlaastplaat ja niiskuskindlad QSB-plaadid kõige tihedamalt hallitusseentega kaetud. Seega ei ole hallitusseente eest kaitstud ka materjalid, mis on niiskus- ja veekindlad.

Uuringu autorid järeldavad töö tulemustest, et ehituse käigus on väga oluline jälgida, kuidas hoitakse puidupõhiseid plaate ning millises järjekorras ehitustöid tehakse. Antud uuringust on kirjutatud nii eesti- kui ka inglisekeelne artikkel ning need on lisatud ka siia postituse juurde huvilistele lugemiseks.

Hallitavad puidupõhised plaadid (Kallavus jt. 2017 järgi)

 

Kasutatud kirjandus:

Järv, H.; Kallavus, U. (2013). Märgunud puitplaadid – kiirelt tekkiv hallitus. Ehitaja, 48−50.

Kallavus, U.; Järv, H.; Kalamees, T.; Kurik, L. (2017). Assessment of durability of environmentally friendly wood-based panels. Energy Procedia, 132, 207-212.

Hallitusseened toidul ja eluruumides

Selgitan Eesti Looduse mainumbris, mida tuleb silmas pidada, kui toiduained hallitavad või kui eluruumis ilmneb sageli hallitust. Loe lähemalt Eesti Looduse rubriigist “Panin tähele”.

Hallitus toiduainetel ja eluruumides

Jätka lugemist

Maamaja nõustajate võrgustik

Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse eestvedamisel on loodud uus nõustajate võrgustik. Võrgustikku on koondatud üle kogu Eesti erinevad spetsialistid/meistrid, kes hariduse või töökogemuse kaudu on seotud pärandehitusega ning kelle käest saavad vana maja omanikud küsida nõustamist hoone taastamisel või säilitamisel. Loe lähemalt maamaja.eu ning kindlasti tutvu lisamaterjalidega. Seenkahjustusi käsitlevaid materjale leiab linkide alt restaureerimisalased artiklid ajakirjast Maakodu, artiklid Äripäeva lisalehest Oma Maja ning Muinsuskaitseameti restaureerimisalased infomaterjalid.

 

Ainulaadne hoone rekonstrueerimine meie regioonis

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) renoveerib vana ühiselamu liginullenergiahooneks, kasutades selleks tehases eelvalmistatud moodulpaneele. Lisaks on TTÜ’l plaanis läbi viia antud hoones rida uuringuid, sh hoone sisekliima ja energiatõhususe hindamised. Antud  hoonest saab prototüüp kõigile samasugustele (vähem kui 50 aastastele) kortermajadele.  Loe ja jälgi renoveerimistöid! 

Mõõdistused termokaameraga

Saabunud külmakraadid panevad proovile hoonete soojapidavuse (vt artiklit Postimehest) ja ühes sellega hallituskahjustuste tekkimise. Termokaamerga tehtud fotod aitavad tuvastada piirkondi, kus on suuremad soojakaod ning sageli langevad need kokku kohtadega, kus esineb hallituskahjutusi.

hallitused-valispiiretel

Seente mikroskopeerimine

Vaata lühikest videoklippi kuidas seeni laboris mikroskopeeritakse.

Üleeuroopaline uuring näitab, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa viletsamad

Euroopa Parlamendi tellitud analüüs võttis aluseks Euroopa elukvaliteedi uuringute (EQLS) andmebaasi, kust saadi alusandmed elamute ja neis elavate inimeste arvu kohta.

Kuigi üle Euroopa on olukord viimastel aastatel veidi paranenud, puudutavad kütte-, soojustus- ja ehitiste struktuuri ning ruumipuuduse probleemid endiselt märkimisväärselt suurt osa Euroopa Liidu (EL) elanikkonnast.

12% EL-i elanikest tunnistas uuringus, et nende eluruumides on niiskust või lekkeid, ja 9% elas majapidamises, mille akendes, ustes või põrandas oli mädanikku. Eestis on mingit laadi konstruktsiooni-probleeme veidi üle 40% elumajades. Niiskuse probleeme ilmnes Eestis 19,1% ja mädanikuprobleemi 22,4% eluruumide puhul.

Loe lähemalt Eesti Päevalehest või algraportist.

Kuidas märgata võimalikke hallitusseente kahjustusi ostetavas korteris ning millele tuleb veel tähelepanu pöörata?

Kortereid vaatamas käies ja lõplikku valikut tehes ei tohi tunda valehäbi ja ei ole valesid küsimusi. Palju halvem on hiljem tõdeda, et mõni oluline detail on jäänud märkamata.

Jätka lugemist

Tähelepanekud ehitusmükoloogias – nii majavammi kui ka hallitusseente kohta

Inimene veedab suurema osa oma igapäevasest ajast hoonetes, mistõttu on nende korrasolek väga oluline. Tuleb meeles pidada, et hooned vajavad pidevat hooldamist ja aeg-ajalt ka suuremaid remonttöid, vastasel juhul võivad tekkida probleemid niiskusega ja seejärel seentega.

Seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ja elanikele uurib seeneteaduse eriharu – ehitusmükoloogia. Siinkohal toob Majaseen OÜ juht Jane Oja välja meeldetuletuseks mõned põhitõed sellest valdkonnast.

Jätka lugemist

Kuidas säilitada vana maamaja?

Maja hea seisukord tagatakse maja pideva asjakohase hooldusega. Kõige suuremat kahju teeb tavaliselt ikkagi niiskus, kuna tal on võime väiksemastki praost sisse tungida ja oma võimuala hoomamatult laiendada. Niiskus on omakorda väga tarvilik igasuguste kahjulike elusorganismide arenemiseks ja paljunemiseks ning väga mitmekülgsete bioloogiliste kahjustuste tekitamiseks.

Niisiis on maja kõige tõhusam hooldusvõte niiskuse eemalhoidmine majast, et välistada kõik need situatsioonid, mis võimaldavad niiskusel imbuda sinna, kus ta olema ei peaks. Avatud akna- ja ukseavad, katkine katus, puuduvad harja- ja otsalauad, katkised või ummistunud vihmaveetorud, praod või väljavajunud kivid soklis ja vundamendis, lillepeenrad akna all, kõrghaljastus hoonete vahetus läheduses, pinnase vajumine ja maja poole suunatud kalded vundamendi ääres või vihmaveetoru all – kõik need on sellised tegurid, mis koguvad ja hoiavad niiskust maja konstruktsioonidel tekitades seal aja jooksul tõsiseid kahjustusi.

Loe edasi Delfi.ee-st

Older posts

© 2018 Majaseen OÜ

Üles ↑