Seente tõrjumine majast

TM Kodu & Ehituse juuninumbris ilmus ülevaadet majavammi (ja teiste seente) uuringutest  ning tõrjest sh tõrjetööde garantiist.

Igal aastal puutuvad paljud meist ühel või teisel moel kokku majaseente põhjustatud kahjustustega ja seega on kasulik uuesti meelde tuletada mõned tunnused, mille järgi oleks majavammi võimalik lihtsalt ära tunda ja eristada teistest majades kasvavatest seentest.

Majavammi mitmepalgelisus

Majavammi niidistik võib olla nii jämedate seeneväätidena kui ka vatja valge massina. Seeneväädid meenutavad pigem jämedaid puujuuri, mis võivad olla kuni 3 cm läbimõõduga. Kuivanult saab neid murda nagu kuivi oksi ning murdmisel on ka sarnane kõla. Valgel vatjal seeneniidistiku massil on alati kollakaid, roosakaid ja violetseid varjundeid ning vananedes muutub seeneniidistik tumehalliks ja tekib siidjas läige. Sobivad tingimused seeneniidistikuna kasvamiseks on kõrge niiskusesisaldus, minimaalne õhuliikumine ja temperatuurid alla 25 °C, kõige paremini 20 °C juures.

Seeneniidistiku kasv võib olla väga varieeruv, kuid enamus katseliselt mõõdetud seeneniidistiku kasvukiiruseid on jäänud vahemikku 5–9 mm päevas. Kiirelt suudab majavammi niidistik kasvada materjalidel, mis ei sisalda tselluloosi. Samas võivad ka teised puitu lagundavad seened levida anorgaanilistele materjalidele (enamasti kivist materjalidele). Sellised seened on majamädik (Coniophora puteana), Serpula pulverulenta, erinevad korgikuliigid (Antrodia spp.) ja teised seened.

Sobivates keskkonnatingimustes arenevad eostest seeneniidid, mis on aga lühiealised, kui need ei kasva kokku teistest eostest kasvanud seeneniitidega. Seetõttu on vähetõenäoline eelmises artiklis esitatud väide, et kaugele arenenud kahjustused ja viljakehade puudumine on seletatavad asjaoluga, et seeneniidistik oli pärit ainult ühest eosest. Viljakehade areng on siiski mõjutatud eelkõige keskkonnatingimustest, näiteks temperatuurist, õhu liikumisest. Seega ei peegelda majavammi viljakehade olemasolu ilmtingimata kahjustuse vanust, mida ekslikult arvatakse, vaid hoopis ebasoodsaid tingimusi seeneniidistiku arenemiseks.

Seente analüüsid ja tõrje

Eestis ei ole praegu ühtki teadusasutust, mis tegeleks hoonetest seente määramisega, sellega tegelevad ainult n-ö äriühingud. Lisaks eelmises artiklis nimetatud SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskusele tegelevad seente määramisega veel osaühingud Majaseen, PestEkspert ja UKonsult. Seene määramine annab esmase informatsiooni, kuid edasisteks parandus- ja tõrjetöödeks on vaja hinnata ka kahjustuse ulatust ja analüüsida võimalikke tekkepõhjuseid, mis on olulisteks asjaoludeks seenkahjustuste likvideerimisel ja kordumise vältimisel.

Tavaliselt kipuvad inimesed majavammi kahjustusi alahindama ning teisalt ülehindama teiste puitu lagundavate seente kahjustusi. Majavammi seeneniidistik võib olla varjatult igasugustes pragudes ning areneda ka kõrvalruumidesse, kus põrandad ei pruugi olla veel vajunud. Seetõttu aitab põrandate õõtsutamine tuvastada vaid tugevamini kahjustunud piirkondasid. Lisaks sellele tuleks appi võtta kas endoskoop või osaliselt põrandaid avada ja vaadata põrandaid nii alt- kui ka seestpoolt.

Kui on kindlaks tehtud kahjustusi põhjustav seen ja selle ulatus, siis majavammi puhul on soovitav küsida tõrjetöödel abi vastavalt ettevõttelt ning mitte hakata ise katsetama erinevate vahenditega. Ettevõtte valikul tasub esmalt veenduda, et sel oleks olemas kahjuritõrje tegevusluba. See tähendab, et sellises ettevõttes on kindlasti üks kahjuritõrjuja kutsetunnistusega (spetsialiseerumisega ehitiste konserveerimisele) isik, kel on pikaajaline töökogemus ning kes oskab kasutada asjakohased tõrjemeetmeid, -aineid ja -seadmeid. Meie andmetel tegelevad majaseente tõrjumisega osaühingud Antivamm Ehitus, Majaseente Tõrje, Puleium ja Terve Ehitus.

Mis tagab tõrjetööde garantii usaldatavuse?

Majaseente määramist ning tõrjetöid pakkuvad ettevõtted tegelevad väga spetsiifilise tööga, mistõttu ei saa neilt eeldada suuri käibeid. Seetõttu ei ole me nõus eelmise artikli väitega, et tõrjetööde puhul on garantii usaldatavus seotud krediidiinfos olevate andmetega ettevõte kvartaalsete maksude (riiklike ja tööjõumaksude) kohta. Need maksud kajastavad ettevõtte käivet ja töötajate arvu. Krediidiinfost võib küll kontrollida, ega ettevõttel ei ole maksevõlgu. Tasub silmas pidada, et väike käive ei võrdu kehva tööga, niisamuti nagu me ei saa pagariäri ja supermarketi käibeid võrreldes eeldada, et supermarketis pakutaks paremaid saiakesi kui pagariäris.

Garantiide puhul tasub tutvuda enne teenuse tellimist garantiitingimustega. Tingimused ei tohiks olla ebamõistlikud, nagu ka garantii kehtivusaeg. Näiteks: kas 20aastase garantii puhul võime olla kindlad, et sel ajal sama ettevõte veel tegutseb? Pikaajaliste garantiide andmisest on tõrjetööde valdkonnas saanud väga hea teenuse reklaam, sest sellega justkui suureneb müüja usaldusväärsus. Tegelikkuses peab arvestama, et seenkahjustustusest saab jäädavalt lahti vaid siis, kui likvideeritakse soodsad tingimused seene kasvuks.

Juristi kommentaari tõrje garantii kohta saab lugeda siit

TM Kodu ja Ehitus 6/2017 lk 38-39

 

 

Hallitusseened toidul ja eluruumides

Selgitan Eesti Looduse mainumbris, mida tuleb silmas pidada, kui toiduained hallitavad või kui eluruumis ilmneb sageli hallitust. Loe lähemalt Eesti Looduse rubriigist “Panin tähele”.

Hallitus toiduainetel ja eluruumides

Jätka lugemist

Ekstreemsed majavammi kahjustused

Selle nädala alguses tunnustati Eesti parimaid mõisaid, kuid kahjuks on mõnes mõisas lood väga nutused. Siin on üks ekstreemne näide mõisast, mis on pikalt seisnud kasutuseta ning mis on tulekahju tagajärjel saanud märkimisväärseid kahjustusi. Kirsiks tordil on majavammi kahjustused.

Jätka lugemist

Maamaja nõustajate võrgustik

Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse eestvedamisel on loodud uus nõustajate võrgustik. Võrgustikku on koondatud üle kogu Eesti erinevad spetsialistid/meistrid, kes hariduse või töökogemuse kaudu on seotud pärandehitusega ning kelle käest saavad vana maja omanikud küsida nõustamist hoone taastamisel või säilitamisel. Loe lähemalt maamaja.eu ning kindlasti tutvu lisamaterjalidega. Seenkahjustusi käsitlevaid materjale leiab linkide alt restaureerimisalased artiklid ajakirjast Maakodu, artiklid Äripäeva lisalehest Oma Maja ning Muinsuskaitseameti restaureerimisalased infomaterjalid.

 

Ainulaadne hoone rekonstrueerimine meie regioonis

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) renoveerib vana ühiselamu liginullenergiahooneks, kasutades selleks tehases eelvalmistatud moodulpaneele. Lisaks on TTÜ’l plaanis läbi viia antud hoones rida uuringuid, sh hoone sisekliima ja energiatõhususe hindamised. Antud  hoonest saab prototüüp kõigile samasugustele (vähem kui 50 aastastele) kortermajadele.  Loe ja jälgi renoveerimistöid! 

Mõõdistused termokaameraga

Saabunud külmakraadid panevad proovile hoonete soojapidavuse (vt artiklit Postimehest) ja ühes sellega hallituskahjustuste tekkimise. Termokaamerga tehtud fotod aitavad tuvastada piirkondi, kus on suuremad soojakaod ning sageli langevad need kokku kohtadega, kus esineb hallituskahjutusi.

hallitused-valispiiretel

Seente mikroskopeerimine

Vaata lühikest videoklippi kuidas seeni laboris mikroskopeeritakse.

Üleeuroopaline uuring näitab, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa viletsamad

Euroopa Parlamendi tellitud analüüs võttis aluseks Euroopa elukvaliteedi uuringute (EQLS) andmebaasi, kust saadi alusandmed elamute ja neis elavate inimeste arvu kohta.

Kuigi üle Euroopa on olukord viimastel aastatel veidi paranenud, puudutavad kütte-, soojustus- ja ehitiste struktuuri ning ruumipuuduse probleemid endiselt märkimisväärselt suurt osa Euroopa Liidu (EL) elanikkonnast.

12% EL-i elanikest tunnistas uuringus, et nende eluruumides on niiskust või lekkeid, ja 9% elas majapidamises, mille akendes, ustes või põrandas oli mädanikku. Eestis on mingit laadi konstruktsiooni-probleeme veidi üle 40% elumajades. Niiskuse probleeme ilmnes Eestis 19,1% ja mädanikuprobleemi 22,4% eluruumide puhul.

Loe lähemalt Eesti Päevalehest või algraportist.

Kuidas märgata võimalikke hallitusseente kahjustusi ostetavas korteris ning millele tuleb veel tähelepanu pöörata?

Kortereid vaatamas käies ja lõplikku valikut tehes ei tohi tunda valehäbi ja ei ole valesid küsimusi. Palju halvem on hiljem tõdeda, et mõni oluline detail on jäänud märkamata.

Jätka lugemist

Tähelepanekud ehitusmükoloogias – nii majavammi kui ka hallitusseente kohta

Inimene veedab suurema osa oma igapäevasest ajast hoonetes, mistõttu on nende korrasolek väga oluline. Tuleb meeles pidada, et hooned vajavad pidevat hooldamist ja aeg-ajalt ka suuremaid remonttöid, vastasel juhul võivad tekkida probleemid niiskusega ja seejärel seentega.

Seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ja elanikele uurib seeneteaduse eriharu – ehitusmükoloogia. Siinkohal toob Majaseen OÜ juht Jane Oja välja meeldetuletuseks mõned põhitõed sellest valdkonnast.

Jätka lugemist

Older posts Newer posts

© 2024 Majaseen OÜ

Üles ↑